Tervise eest hoolitsemine tähendab normaalseid igapäevaseid tegevusi, mis on seotud füüsilise aktiivsuse, regulaarse söömise ja meeldivate tegevustega, mis meie vaimset tervist toetaksid. Kuigi ilmnenud sümptomite hindamine on igati normaalne ja mõistlik, saab sellest terviseärevus siis, kui inimene muretseb ja kontrollib oma kehalisi aistinguid sellises mahus, et need häirivad juba tema igapäevast toimimist, produktiivsust või suhteid.

“Terviseäreva inimese mõtted ja tegevused on hõlmatud muretsemise, sümptomite guugeldamise, uuringute aegade panemise, nii tervise kui haigustega seotud uudiste lugemisega, mis kõik kokkuvõttes tõstab ärevust järjest rohkem,” selgitab Stuudio Tasapisitasakaal kliiniline psühholoog Piret Annus-Reinberg.

Kui tervise eest hoolitsemise eesmärk peaks olema hea enesetunne ja elukvaliteedi säilitamine, siis terviseärev teeb oma tervise eest hoolitsemisest tervise või keha kontrollimise. “See on aga illusoorne, sest terviseärev arvab ennast suutvat kontrollida midagi, mis ei allu lõpuni meie kontrollile – me ei saa tegelikult kontrollida kõiki oma kehaprotsesse või haiguste mittesaamist, vaid ainult vähendada heal juhul riske.”

Ärevust aitab omakorda säilitada ja võimendada ka nn dr Google’i kättesaadavus, mille abiga erinevatest sümptomitest võimalik diagnoos kokku pannakse. Annus-Reinberg tõdeb, et oma keha aistingute ja võimalike haiguste osas sümptomite guugeldamine on igal juhul ärevust säilitav tegur.

“Mida rohkem seda teha, seda rohkem vastuolulist infot leiab ning ärevus selle käigus tõuseb, mitte ei vähene. Guugeldades on terviseäreva tähelepanu kallutatud, ta leiab internetist vajadusel lõputult oma mõtetele kinnitust ja jätab tähelepanuta, et sama aisting on seotud mitte ühe konkreetse haigusega, vaid sellel on palju võimalikke muid põhjuseid,” selgitab ta.

Niiviisi toimides kipub aju märkama vaid enda haiguse hüpoteesi kinnitavaid väiteid ja tegema kiireid, kuid suvalisi järeldusi. “Lihtsalt info kokku guugeldamine ei saa kunagi asendada aastaid süsteemselt ja teaduspõhiselt inimese keha funktsioneerimist õppinud spetsialisti,” toonitab kliiniline psühholoog.

Kui kõrge ärevustase ja pidev muretsemine häirib inimese igapäevaelu, soovitab kliiniline psühholoog kindlasti teraapiat. “Terviseärevuse puhul ei ole probleemiks mitte haiguse olemasolu päriselt, vaid muretsev mõtteviis ning teraapias õpetatakse tehnikaid, kuidas paremini oma tähelepanu juhtida, oma mõttevigu märgata ja ärevate mõtetega toime tulla,” ütleb kliiniline psühholoog lõpetuseks.

 

Loe lisaks: