Aroomteraapia tähendab lõhnadega ravimist. See on alternatiivravi meetod, kus kasutatakse kontsentreeritud taimeõlisid, mida nimetatakse eeterlikeks õlideks. Ravi eesmärk on parandada inimese kehalist ja emotsionaalset tervist ning taastada organismi tasakaal.
Aroomteraapaga on võimalik mõjutada vaimu ja hinge, taastades tervise ja tõstes meeleolu.
Aroomteraapia on alternatiivmeditsiini ehk loodusravi üks kõige meeldivamaid ja populaarsemaid ravimeetodeid. Aroomteraapia on leebe, aga samas tõhus ravimeetod.
Üks raviseanss võib küll kohe mõjuda lõdvestavalt või ergutavalt, ent selle efekt kipub olema lühiajaline. Organismi tasakaalustamiseks läheb vaja regulaarseid raviseansse.
Aroomteraapia tähendab midagi enamat, kui vaimu ja keha ravivaid taimeõlisid. Aroomteraapia viib eeterlikud õlid organismi, et muuta kehakeemiat, toetada organismi toimimist ning parandada meeleolu ja emotsioone. Kõige tõhusamalt mõjuvad õlid siis, kui neid masseeritakse naha sisse. Keha pehmete kudede läbitöötamine vabastab emotsionaalsest ja psüühilisest pingest, leevendab valu, elavdab vereringet ja taastab organismi tasakaalu. Naha sisse hõõrutuna hakkab eeterlik õli koheselt keha kudesid mõjutama. Õlimolekulid on nii väikesed, et imenduvad nahapooride ja karvanääpsude kaudu vereringesse, millega nad mööda keha laiali kantakse.
Oluline on ka lõhn, mille sissehingamine suurendab nahale määritud õli efektiivsust. Sissehingamisel muudavad ninas asuvad haistmisretseptorid lõhnad elektriimpulssideks, mis kantakse mööda haistmisnärvi aju limbilisse süsteemi. Sinna jõudnud lõhnad avaldavad otsest mõju meie meeleolule, emotsioonidele ja käitumisele, mõjuvad ergutavalt ning suurendavad keskendumisvõimet.
Tänapäeva aroomteraapial on iidne päritolu. Aromaatseid taimeõlisid on ravieesmärkidel kasutatud tuhandeid aastaid. India iidsed veedad ning hiina ja Araabia ajaloolised meditsiinitekstid tõendavad, et aroomiõlidel oli tervise ja vaimsuse vallas tähtis koht. Antiik-Kreekas kasutas arstiteaduse isa Hippokrates aromaatset suitsu, et ateenlasi katkust vabastada. Rooma sõdurid kogusid jõudu lõhnastatud õlis supeldes ja regulaarse massaažiga. Ent kõige tuntumad iidsed aroomteraapia tundjad olid egiptlased. Arvatakse ka, et arstid üle kogu maailma käisid Egiptuses aroomteraapia meetodeid õppimas.
Termini „aromathérapie“ võttis kasutusele prantsuse keemik René Maurice Gattefossé ja see väljendas aroomõlide raviefekti. aroomteraapiat on kasutatud ka psühhiaatriliste haiguste ravis (Prantsuse armee kirurg dr Jean Valent). 1950. aastatel tutvustas Marguérite Maury, Austria iluterapeut ja biokeemik, aroomiõlide kasutamist massaažis ning asutas Suurbritannias, Prantsusmaal ja Šveitsis esimesed aroomteraapia kliinikud. aroomteraapiast on arenenud tänapäeva alternatiivmeditsiini üks hinnatumaid harusid.