Homöopaatiaga saab abi erinevatele kroonilistele ja akuutsetele haigustele ja allergiatele. Leevendust saavad traumad ja närvisüsteemi kahjustused.

Ravimeetod on ohutu ja sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele. Nõustamise kestus on 60 minutit.

Homöopaatiast lähemalt

Tegemist on loodusteadustel baseeruva meetodiga, et ravida erinevaid haigusi. Ravimeetod keskendub inimese loomuliku tervendamissüsteemi toetamisele ja tugevdamisele. Eesmärk ei ole mitte vaid eemaldada haigust, vaid muuta patsient tulevikus haigusele vähem vastuvõtlikuks.

Homöopaatia vaatleb inimest tervikuna, sealhulgas otsides erilisi vaimseid ja füüsilisi sümptomeid. See on raviviis, mis otsib haiguse põhjust ja õigesti valitud raviainest saadud impulss käivitab organismi loomuliku tervenemisprotsessi. Homöopaatia põhimõtteks on similia similibus curentur (lad.k) ehk sarnane ravib sarnast.

Homöopaatilise raviviisi eripäraks on homöopaatilised ravimid. Aine, mis suuremas koguses võib tervel inimesel põhjustada ebameeldivaid reaktsioone, suudab väiksemas koguses neidsamu reaktsioone ravida. Näiteks võib inimene, kes kannatab unetuse all, abi saada homöopaatilisest ravimist mis on valmistatud kohvist.

Homöopaatia ajalugu

Homöopaatia põhitõde “sarnane ravib sarnast” mainis esmakordselt Hippokrates 400 aastat e.m.a.

16. sajandi farmakoloogia pioneer Paracelsus kirjutas, et see mis teeb inimest haigeks suures koguses, ravib teda väikeses koguses.

Homöopaatiale teaduslikuks alusepanijaks on 19 saj. alguses elanud saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann (1755-1843). 18. sajandil olid põhilisteks ravimeetoditeks aadrilaskmine, kõhulahtisti efektiga taimed ja erinevat sorti ainetega klistiirid. Need ravimeetodid muutsid aga sageli olukorra halvemaks või olid lausa surmavad. Homoöpaatia näol said inimesed ohutu ja efektiivse alternatiivi.

Laiemakõlalise tuntuse saavutas homoöpaatia 19. sajandil, mil avati mitmeid ravimeetodit edasi arendavaid instituute.

20. sajandil anti Ameerikas homöopaatilistele ravimitele tunnustatud ravimite õigused. Homöopaatia on tunnistatud ohutuks ravimeetodiks. Peamine kriitika homöopaatia suunal viide sarnasusele platseebo efektiga. Seda väidet ei ole seni suudetud tõestada.