WuShu Kung Fu 2018-12-05T14:13:03+00:00

WuShu Kung Fu

Idamaade ajalugu, filosoofia, keha ja hinge ühtsus.
Paindlikkus, osavus, koordinatsioon, jõud!

WuShu Kung Fu on Wu-Shu stiil, mis on huvitav lapsele nii praegu kui ka tulevikus.

Õpetusi ja kogemusi jagavad treenerikogemustega WuShu föderatsiooni instruktorid, kes on võitnud auhindu erinevatel Wu-Shu võistlustel nii Eestis, Lätis kui ka Soomes.

OODATUD ON KÕIK TÜDRUKUD JA POISID ALATES 6. ELUAASTAST!

Avaldused ja lepingud:

Tunnid toimuvad:

Õppeaasta 2018/2019  tunniplaan:

K  17.15-18.15
R  18.45-19.45

Tasapisi Tantsukoolis on vaheajad: 24.12.2018 – 06.01.2019 ja 25.02.2019 – 03.03.2019

Tunnist lähemalt

See annab kindlustunde füüsilisele kallaletungile vastu seista. Aitab arendada ka igapäevases elus rakendatavaid füüsilisi võimeid nagu koordinatsioon, paindlikus ja kiirus, tugevdades seeläbi tervist ning füüsilist vormi.

WuShu Kung Fu aluseks on printsiibid, mida järgides arenetakse nii väliselt kui ka seesmiselt. Stiil kujutab endast mitte ainult efektiivset füüsilist süsteemi, vaid ka vaimse arengu süsteemi. See on idamaade võitluskunstide printsiip – keha ja hinge ühtsus. Wu-Shu treeningutel õpivad lapsed ka sajanditevanuseid hiina rahvatarkuseid sisaldavat idamaade ajalugu ja filosoofiat. Lapsed saavad võimaluse osaleda seminaridel, laagrites ja ka võistlustel.

Kung-Fu treeningud aitavad lapsel:

  • arendada paindlikkust, osavust, koordinatsiooni, jõudu;
  • arendada lihaseid;
  • õppida end kaitsma;
  • arendada enda tööharjumust nii üksinda, paaris kui ka grupis;
  • laiendada oma silmaringi.

    Mis on WuShu?

Wushu ja kung fu loetakse sünonüümideks. Teineteisest on neid praktiliselt võimatu eristada või eraldi aladeks liigitada ja samas ka mõttetu. Seepärast, et vältida segadust, oleks mõistlik kasutada Hiina võitluskunstide puhul ametlikku nimetust – wushu [ušu].

Wushu nimetus (wu – sõda ja shu – kunst) võeti laialdaselt kasutusele alles seoses kultuurirevolutsiooniga. Mandariini keeles tähendab see sõja- ehk võitluskunsti.

Kung fu terminit (kung – energia ja fu – aeg) võib tõlgendada kui kindla ajaperioodi vältel omandatud oskust. Seega näiteks kokad, õpetajad, autojuhid jt oskavad kung fu’d omal alal.

Tänapäeval räägitakse väga palju karatest, aikidost, taekwondost, kuid unustatakse, et kõik need stiilid on alguse saanud Hiinast. Näiteks karate oli algsel kujul wushu ühe stiili lihtsustatud vorm. Seda ei tohiks võtta kui halvustamist, kuna käesolevaks ajaks on sellest välja kasvanud väga mitmed head alastiilid, mis kannavad edasi wushu sisu.

Wushu on tõhus ja praktiline võitlussüsteem, milles olete kindlasti saanud veenduda paljude kaasaegsete filmide kaudu. Eelmise sajandi teisel poolel, seoses meistrite vaheliste duellide keelustamisega ja hiinlaste salatsemisega, jäi paljudele mulje, et wushu on pelgalt mingisuguste kavade esitamine või show esinemised. Paraku ei tabatud tegelikku sisu ja tausta. Wushu on kõige mitmekülgsem idamaiste võitluskunstide kogum, millest võib iga soovija leida midagi enda jaoks. Noortele näiteks sanda/qinda vabavõitlus, taolu’d (vormide tegemine)  ja vanematele inimestele näiteks taiji, qigun jt.

Wushu jaguneb peamiselt kaheks haruks – modernne ja traditsiooniline wushu. Mõlemad koosnevad üldistatult kahest osast – taolu ja sanda/sanshou.

Kuna alates 1953. aastast ei ole Hiinas tõeline wushu võitlus lubatud, siis sanda on vastus wushu sportliku vabavõitluse kategooriale. Tegu on täiskontaktvõistlusega, mida peetakse maapinnast kõrgemale tõstetud areenil. Lubatud on käte- ja jalalöögid ning heite- ja tõuketehnikad. Võistlus käib punktide peale, kuid võita võib ka vastast knock out’i lüües, olles temast piisavalt üle, et kohtunik katkestaks matši. Algajate puhul kasutatakse kiivrit, kere-, käe- ja säärekaitsmeid. Profitasemel kasutatakse vaid käekaitsmeid.

Sanshou alaliik on quinda/qinda, mis on poolkontaktiga vabavõitlus. Peamine erinevus seisneb selles, et siin ei ole lubatud tugevad jõulised tehnikad ning seetõttu sobib hästi algajatele.

Sanda’t on mõjutanud nii traditsiooniline Hiina poks kui ka maadlus. Sanda sarnaneb Tai poksiga ja kickboxing’uga, kuid hõlmab rohkem kinnihoidmis-, heite- ja mahaviimistehnikaid. Siia alla saab liigitada ka taiji tuishou (taiji – lükkavad käed), mis on kasutusel taijiqua’i treeningutel ja võistlustel. See on taiji’s kasutatav vabavõitlus.

Qinda on kerge kontaktiga vabavõitlus. See on viimastel aastatel lisandunud vabavõitluse ala.

Taolu on võitlus kujuteldava vastasega. Siia alla käivad kompleksid, vormid ja kavad ilma vastaseta. Võisteldakse nii relvadega kui ilma. Osad taolu’d on ühe või mitme vastasega. Need harjutused on mõeldud edasijõudnutele.

Taolu’del on wushu’s väga oluline koht, kuna erinevalt üldlevinud arusaamast, et tegu on pelgalt akrobaatilise tantsuga, ei ole see kaugeltki nii. Vormid on Hiina võitluskunstides, nagu ka Jaapani karates katad, loodud selleks, et üheaegselt treenida jõudu, kiirust, vastupidavust ja saavutada oskuslik vilumus. Lisaks aitab see kinnistada vormis antud tehnikaid. Seetõttu võrdub treeningu ajal kümmekond minutit intensiivset taolu’de tegemist paljude erinevate ja aeganõudvamate jõu- ning vastupidavusharjutuste tegemisega. See arendab hästi koordinatsiooni, kuna moodsate wushu taolu’de harrastajad sooritavad keerulisi hüppeid (sh 540- ja 720-kraadiseid) ning ohtralt võhma ja oskusi nõudvaid akrobaatilisi elemente. Eestis on traditsioonilised ja modernsed vormid tavaliselt esindatud samadel võistlustel.

Wushu taolu võistlusreeglite järgi on see sport jagatud: gui ding taolu (kohustuslikud võitlusvormid), mis on kasutusel algajate ja kesktasemel võistlejate puhul; zixuan taolu (valikulised võitlusvormid koos või ilma raskust lisavate liigutustega), mis on vormid keerukate hüpetega ja tasakaalu hoidmisega ning kasutusel edasijõudnud võistlejate puhul; chuantong taolu (traditsioonilise wushuvormid), mida kasutatakse igapäevaseks harjutamiseks ja võistlemiseks traditsioonilise Wushu võistlustel;  duilian (vormid, kavad mitmekesi e vastasega), relvadega või ilma (kindlad vormid); jiti biaoyan (grupiüritused), mis on kasutusel võistlustel ja samuti demonstratsioonesinemistel.

Peamised modernse wushu stiilid on chan quan (pikk rusikas) ja nan quan (lõuna rusikas), mis on vastavalt kas Põhja- või Lõuna-Hiina stiilid.

Kõiki liigutusi ja liikumisi hinnatakse kohtunike poolt. Taolu’de esitamisel, olenevalt keerukusest, on esitatud ajalised nõuded. Baasvormidele ajalist nõuet otseselt ei ole. Noorte programmide korral on aeg 1 minut, täiskasvanute võistlusvormidel 1 minut ja 20 sekundit,  taiji’s 4 kuni 5 minutit ning traditsiooniliste taolu’de esitamise miinimumaeg tavaliselt 1 minut. Sõltuvalt stiilist ja keerukusastmest võib olla mõningaid erisusi. Lisaks kasutatakse erinevaid relvi nagu noad, mõõgad (jian, dao, nandao), odad (qiang), kaikad (gun), hellebardid (n pudao) ja mitmelülilised relvad (nt nunchakud), ogaga ketid jt.

Traditsiooniline wushu koosneb reeglina vanematest stiilidest, kuhu kuuluvad jäljendavad stiilid nagu tiiger, leopard, draakon, ahv, madu, kotkas, kurg jne, aga ka sisemised stiilid nagu chi gung, tai chi quan, bagua zhang, xingji quan jt. Väliste stiilide hulka võib lugeda näiteks wing chun/wing tsun, fanzi quan, hung ga jt nimede all tuntud stiile. Tuntuimaks on saanud traditsioonilised stiilid Shaolini kloostrite tõttu.

Peale võitlustehnikate on traditsioonilistes stiilides omal kohal keha ja vaimu tugevdamise tehnikad. Need on meditatsiooni- ja kontsentratsiooniharjutused, luude tugevdamise tehnikad, närvide tuimestamine jms.

Õpetajad

Aleksei Grabovskiy

Wing Tsun Kung Fu lastele

Hinnakiri

Lastetants, Ballett, WuShu:

  • Treeningtund 10€
  • Õppemaks 1x nädalas 37€
  • Õppemaks 2x nädalas 50€

Kontaktid

STUUDIO TASAPISITASAKAAL:
+372 511 4038
stuudio@tasapisi.ee

Küsi lisa

Kontakt

Võta ühendust

Stuudio Tasapisitasakaal

Telefon: +372 511  4038
E-post: stuudio@tasapisi.ee
Aadress: Graniidi 1, Tallinn

Asume kaardil

Saada meile sõnum